Kogemusnõustamise baaskoolituse pakkuja on (täiskasvanuõppe) täienduskoolitusasutus ehk teisisõnu: baasõpe on õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud mitteformaalõppe osa, mille sihiks on saavutada õpiväljundid.
Täismahus seadusest tulenevate nõuetega saad tutvuda siin.

Kogemusnõustaja väljaõpe kuulub “Sotsiaaltöö ja nõustamine” õppekavarühma alla.

Sobilikud õppeasutused on leitavad ka Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Koolitajatel on õppe läbiviimiseks tegevusluba ja/või on esitatud täienduskoolituse läbiviimiseks majandustegevusteate. 
Luba/teate olemasolu saab kontrollida igaüks: kontrolli.

Hea teada: 2022-2023.aastal viis Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur läbi Eesti Töötukassa koolituskaardi partnerite seas täienduskoolitusasutuste õppekavarühma kvaliteedi hindamise. Kogemusnõustamise õppekava hinnati kuues asutuses, aruannetega saab tutvuda siin.

Kogemusnõustaja baasõppest

Kogemusnõustaja baasõppe mahuks on vähemalt 182 akadeemilist tundi.
1 akadeemiline tund ehk AKH on 45 minutit.

Baasõppe miinimumnõue 182 AHK jaotub järgmiselt: 
80 AKH – auditoorne töö
30 AKH – praktika teenuseosutaja juhendamisel
26 AKH – praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis)
38 AKH – iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, eneserefleksioon
8 AKH – lõputöö

Auditoorse õppetöö moodulid:
1. Sissejuhatus kogemusnõustamisse
2. Nõustamise alused, nõustamiseetika
3. Nõustaja eneseteadlikkus, eneserefleksiooni alused
4. Isikliku taastumiskogemuse analüüs
5. Esmased nõustamisoskused ja -tehnikad
6. Baasteadmised ja -oskused kriisitöös
7. Baasteadmised ja -oskused grupitöös

Praktika, lõputöö ja iseseisva töö moodulid:
8. Praktika teenuseosutaja juhendamisel
9. Praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis)
10. Iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, praktikapäeviku täitmine ja eneserefleksioon
11. Lõputöö

Ootused õppe läbinuile

  • Ta on teinud tööd iseendaga, et saavutada säilenõtke taastumistase ning isiklik toimetulek, et olla võimeline ennasthoidvalt ning abivajajat toetavalt abi pakkuma.
  • Talle on oluline supervisiooninõuete täitmine, mõistab supervisiooni vajalikkust ning osaleb neis toetades enda arengut professionaalina. 
  • Ta orienteerub oma kogemusteema võrgustikes: ta on motiveeritud end hoidma kursis eneseesindusühingute, huvikaitseliste liitude ja valdkonnas tegutsevate spetsialistide kompetentsi seltside/keskuste tegemistega.
  • Eeskujulik kogemusnõustaja kuulub ka kovisiooni gruppi, kus sama taseme spetsialistidena üksteist toetatakse.
  • Ta oskab kirjeldada meetodeid ja põhimõtteid, kuidas millest juhindub tema töö kogemusnõustajana.
  • Ta on kaardistanud asjakohased ja tõenduspõhised infoallikad, et olla kursis kogemusteemal relevantsete (ravi)juhiste, kehtivate regulatsioonide, õiguste ja võimalustega.